laupäev, 7. mai 2011

Emale pai

"Ema teab, mis tunne on, lapse soe kallistus põues, õhtul magama minna ja matsuva hommikumusiga tõusta. Ta teab ka, kui õnnelikuks võib teha lapse naer ja tema rõõm pisikeste maailmaavastuste üle. Peab olema vastne ema, et mõista unesegaseid öid, mil kükitad beebi voodi ees ja kuulad hiirvaikselt, kas ta ikka hingab, sest vaid ema teab, et siin ilmas pole midagi õnnestavamat kui rahulikku und nosuv laps.

Selleks peab olema ema, et aru saada südamevalust, mis sööb seestpoolt, kui laps on haige. Kui annaks ära kõik, kas või oma elu, et ta ainult terveks saaks. Kuidas tahaks toetada tema esimesi samme, hoida teda kurja maailma eest, kaitsta lapse põlve ja meheks- naiseks saamist, samas endale aru andes, et vaid iseseisvaks kasvades lööb ta elus läbi. Et temast saaks inimene, kelle kogemuste seljakott on ema kallistuste kõrval ka muud tähtsat kraami täis.

Vaid ema teab, mida tähendab pidevalt enda arvelt aega võtta, sest sul on alati keegi tähtsam, kes vajab tähelepanu ja hoolt. Ema teab täpselt, mis tunne on pahupidi pööratud toas legoklotside otsas koperdada ja kannikuhilast oma mobiiltelefoni otsida. Või pidada teismelisega lõputut vaidlust magamamneku kellaaja üle. Ema teab, kui geniaalne võib olla inimene, vastates pevast päeva eksistentsiaalsetele küsimustele, näiteks kas tähtede taga on elu või kuhu lilled pissivad, kui neid kastetakse. Ema näeb ja tunnetab kõige paremini, kui kiiresti kasvavad lapsed.

Ema oskab, teab ja aitab, kui vaja. Ema saab alati hakkama, mis ka ei juhtuks. Tema peale võib loota. Sest ta lihtsalt on.. ema."
(Ingrid Tähismaa "Arter")

Kommentaare ei ole: