Haridus- kas kohustus või võimalus?

Mul on sokis kaks auku. Vahel ikka tekivad ja tekkepõhjused jäävad tavaliselt sokkide saladuseks. Täna on need augud mu sokkides aga erilisemad kui muidu. Seda just sellepärast, et tegu on mu ainukeste puhaste sokkidega. Ka kellaosuti tõttab kiirelt eksami alguse poole. Ega mul muud üle ei jäägi, kui kiirustada niidi ja nõela järele. Aukude parandamine tundub esialgu kui tüütu kohustus, aga hetk hiljem võtan seda juba hea võimalusena, et jõuda eksamile esinduslikult ja õigeaegselt. Nii on ka haridusega- esmapilgul võib jääda mulje, justkui oleks see üks järjekordne tüütu kohustus siinses elus, kuid vaadates kaugemale võib olla see ka lihtsalt omaette võimalus. Siit aga tekibki küsimus- kas haridus on nooreinimese jaoks samasugune tüütu kohustus, kui sokkide parandamine või on see pigem hea võimalus väljanäha esinduslik?