esmaspäev, 5. aprill 2010

Pealkiri on üks keeruline elukas.

Palju kordi on juhtunud, et kui ma kellegagi räägin ja millestki vaimustusse satun, siis leian ennast ütlemas asju, mille peale ma kunagi varem pole mõelnud. Tundub nagu kõneleks kellegi teise mõistus minu eest. Kellegi, kes mõistab elu palju paremini kui mina.
Aga seda juhtub siiski harva. Enamasti eelistan ma vestluste ajal kuulata. Ma loodan alati, et õpin midagi uut, kuigi lõpuks läheb mul ikka kõik meelest ära.

Kommentaare ei ole: