pühapäev, 28. märts 2010

Vahel loksub uinuv vesi laisalt oma sängis, vahel pekslevad vahused lained vastu kaldaid. Aga ikka ja alati liigub jõgi sellessamas, vastuvaidlematus suunas.
Alati on kergem ujuda pärivoolu. Lasta end vooluga kaasa viia. Lasta end kaasa viia koos kõigega, mis jões ujub. Ja igasugust prahti toob endaga kaasa kevadine rahutu vesi ning kulub kaua, kaua aega, kuni see üks kord settib. Settib hoopis kaugemal kohast, kus see vette visati.
Ja aeg, aeg on mõnikord just nagu vesi.



Kommentaare ei ole: