Miks on alati olemas järelmõtted, teised mõtted ja mõtted mõtetest? Kas poleks elu palju kergem, kui kõik mõtted oleksid vaid esmased, primaarsed ja sellega asi piirdukski?
Järjest tugevneb soov mitte mõelda ja rohkem tegutseda, kuid mida rohkem tegutsen, seda rohkem mõtlen. Hämmastav paradoks..