Täna hommikul ennem uksest välja astumist, et kooli minna, hakkasin õpikuid ja vihikuid otsima, mida tänaseks vaja. Läksin esikusse, kus asub riiul mille sees käivad minu õpikud, vihikud, pudi-padi. Esiku ledsin ülesse, aga asi mida ma kuskil ei näinud oli mu riiul. Mõtlesin, et tohhoh kuidas see veel võimalik on, olen ma pime või mis. Käisin igaksjuhuks teised toad kiiruga läbi, mul oli aega kooli alguseni 10min. Paanika. Ja kappi polnud mitte kusagil. Vot nii suurte asjade ära kaotamine on suur oskus.
Helistasin paanikas emmele, et kapp on kadunud. Ta ei saaud algul aru, et mis moodi saab kapp kadunud olla. Siiski otsustas, et helistab kasuisale ja uurib asja. Ja vot see, mis siis välja tuli on ikka päris huvitav. Talle oli see kapp lihtsalt ette jäänud!
Järelikult polnud see kapi kadumine minu süü, seegi hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar