Käime Stiiniga õhtuti rattaga sõitmas. Tavaliselt Jaansoni rajal, aga täna sõitsime randa. Mõtlesime, et oli täna soe ilm ju, et läheks siis juba ujuma ka.
Randa jõudes oli küll juba ujumis isu läinud, siuke tuuleke oli. Külm ja värki. Aga sellegipoolest puhus Stiin oma kopsumahuga suure ujumisrõnga täis ja lippasime vette. See vetteminek võttis veidi aega ka, aga hakkame saime.
Vees siis põhiliselt jamasime selle ujumisrõngaga. Stiin istus peal, mina lohisesin niisama järgi sellele. Ma arvan, et kui seda ujumisrõngast poleks olnud, oleksin ma lihtsalt naerukätte ära uppunud. Igatahes, veest välja tulime alles siis kui vesi oli kannani, nii kaua lihtsalt üritasime muda sees edasi ujuda. Normaalsed me oleme jajah!
Tegelikult on nii, et mulle jubedalt meeldivad need meie jalgratta õhtud. Sellised jutud saab maha peetud ja maailmamured lahendatud.. Jah, Stiin, oled parim. Oled. Täiesti totakas oled sa ka.